Šaddobáidnin

Dábáleamos ivnnit leat: geađgegatna, soahkelasttat, leaibebárku, cižásbárvi (-vuolpu).

Vaikko atnetge sávzzaivnniid eanaš, de muhtimat báidnet láiggi šattuiguin. Atne unnán šaddoivnniid ránuide 1950, -60 ja -70-loguid. Olbmot leat vuot hálidan hearvaránuid, ja gođđet ránuid diŋgojeddjiid sávaldagaid mielde. 1920-logu rájes leat maid báidnán kemikálalaš báinnuin, muhto dál báidnet duššefal šaddobáinnuin. Báidnet báikkálaš šattuiguin. Ostet maiddái gávppis luonddubáinnuid nugo kráppa, corchenille ja indigo rukses ja alit ivdnin. Buorre sivva báidnit láiggiid lea go sáhttet atnit gait ulluid. Dávjá báidnet boares ulluid, ja ullut mat eai leat áibbas čeaskadat, ovdal go atnet daid.

 

Geađgeganain báidnit

Molle ja luvvat goikan geađgegana. Bija geađgegana ja láiggi badjelaga ruovdebáhtái. Luoitte čázi (su. 5 lihttera 100 g láigái). Bija báđi dollii ja divtte čázi liegganit 90 grádii. Divtte orrut diimmu. Fiero várrogasat duollet dálle. Divtte láiggi orrut báinnus dassážiigo lea áibbas čoskon, vaikko ija. Fertet savdnjit láiggi ovdalgo doiddát.

 

Leaibebárkkuin báidnit

Geavat 1 kg leaibebárkku 100 g láigái. Molle leaibebárkku ja bija luvvat jándora. Duolddat dan 2-3 dii. Bija láiggi báidnui ja divtte orrut diimmu 90 grádas. Divtte láiggiid orrut báinnus dassážiigo lea čoskon.

 

Soahkelasttaiguin báidnit

Galggat vuos gieđahallat láiggi ná: Bija 16 g alunsálttiid čáhcái 100 g láigái. Bija láiggi čáhcái. Ligge 90 grádii ja divtte orrut diimmu. Bija 100 g soahkelasttaid luvvat, vaikko ija. Duolddat diimmu ja sille báinnu. Bija láiggi báidnui ja divtte orrut diimmu 90 grádas. Divtte láiggi čoaskut báinnus.