www.manndalen-husflidslag.no

Erenoamáš suohppunvuohki

suohppunm navnGáivuonas ja nuortalaččaid gaskkas gávdno boarráseamos suohppunvuohki maid dovdat. Suhppot ja bidjet ovtta ránu nala hávil. Ránus leat golbma rátnoholbbi, mat vuosehit ahte lea gođđojuvvon árbevieru mielde. Nubbi dovdomearka lea ahte suohppun guođđá diehpi várffi goappáge beallái.

Suhppot suohppunstuliiguin. Leat golbma suohppunsoappi, guokte leat guhkit ja okta lea oanehaš. Ovdal cogge suohppunsoppiid njuolga darfegoađi guolbái. Easkka dán čuohtejagi álggus álge coggat daid suohppunmuoraide. Suhppot niikuniin. Gođđi sallu várfeláiggiid, bealli leat čáhppes laiggit, bealli fas vilges láiggit. Daid son coggá niikunii ja čatná daid guovtte suohppunsoappi birra. De son sallu čuožžamiid. Daid son gođđá várfái nu ahte čuožžamat šaddet várffi gođan. Juohká go lokte ja vuolida niikuna. Gođidettiin várffi son čatná čuožžamiid fihtiid mielde ja sirdá várfeláiggiid suohppunsoppiid birra, dassážiigo várfi lea doarvái guhkki. Danne go suohppu mohkiid, de šaddet guokte láiggi juohke juhkosii, juoga mii maiddái lei dábálaš ovdahistorjjálaš gođđosa várffis. Čuoldá juogu suohpudettiin.

 

De sirdá čuožžamiid rátnostuliide. Gođđi goarru várffi bumma ráiggiide. Son cegge cakkiid seainni vuostá ja lokte bumma cehkiide. Fiehtit leat dál heaŋgáme guovtte ráiddus. Čuožžamat leat veaháš guhkibut go rátnostuolet, ja gođđi giessá láiggi geđggiid birra, goappáge ráiddu sierra. De son gierrá, maŋit čuožžamiid sierra ja ovddit čuožžamiid sierra. Gierrinsoabbi lea gaskkas.

 

Vuollin heáŋgájit rátnogeađggit, sullii 11 bára stuora rátnui. Gođđi viežžá geđggiid fiervvás dahje jogas. Vihkke daid gieđain. Juohke geađgi galgá deaddit goit gilobeali stuora rátnui. Ravdageađgi goappáge bealde lea losibuš go geađggit muđuid.