Ivnnit
Árbevirolaš ránus lea vilges bállu. Gávdnojit gal boares ránut ránes bálluinge, muhto hárve. Sivva sáhttá leahtit ahte ovdal gárre gait ulluid gieđain. Fertejedje seaguhit čáhppes ja vilges ulluid vai ožžot ránes ulluid. Váttis lei oažžut justa seammá ránes ivnni olles rátnui, jus ii lean hui čeahppi gárrat. Ullut mannet 5-6 kg stuora rátnui. Easkka 1950-logus álge gođđit čáhppes bállu. Dán áigge gođđet stuora ja unna ránuid sihke vilges, čáhppes ja ránes bálluin.
Árbevirolaš dáidni lea
gođđojuvvon čáhppes ja ránes láiggin, dahje maiddái ivdneláiggiin. Lea váttis
diehtit goas álge atnit ivdneláiggi. Knud Leem lea vuosttimus muitalit dárkilit
rátnogođđima birra (1767). Son muitala ahte su áiggi ledje muhtun ránut
gođđojuvvon seakka láiggiin, ja dain ledje ivdnestábit čielga rukses ja fiskes
ivnnit.
1800-logus lei dábálaš atnit
ivdneláiggi dáinniide. Badjeolbmot hálidedje ránuid čáppa ivnniiguin,
hearvaránuid, millosepmosit ránuid mas lei českes bállu ja čáhppes ja rukses
stábit. Soađi maŋŋil, go badjeolbmot eai šat oastán ránuid, de gođđe dušše
vilges, čáhppes ja ránes láiggiin.



